Luupainaja: Peeglitagune Maailm

See algas põgenemisega. Ema ja tütar jätsid selja taha pimeda mineviku, otsides turvalist pelgupaika. Kuid vana, unustatud maja keset eikuskit ei pakkunud rahu – vaid midagi hoopis hullemat. Midagi, mis oli seal enne neid. Midagi, mis ootas. Alguses oli see vaid tunne. Külm hingas kuklas, sosinad pimeduses, vari, mis liikus seal, kus ei tohiks kedagi olla. Siis leidis tüdruk nuku – vana ning hüljatud. Ja sellest hetkest hakkas kõik muutuma. Tema silmad muutusid tühjaks, hääl võõraks. Ta polnud enam tema ise. Aga see pole ainult tema. Maja hingab. Seinad sosistavad. Pimedus jälgib. Iga samm, iga hingetõmme võib olla viimane, sest keegi on juba siin. Keegi, kes ei kavatse lasta teil lahkuda. Ja siis on veel see imelik peegel, mis tundub just kui portaal teise maailma. Kas selleks, et pääseda, oled sa valmis rändama peeglitagusesse maailma, kust väljapääs ei ole garanteeritud?